“Hüljatud” Schönbergi & Boublili muusikal. Etendus toimus 29. novembril 2017. aastal Tartus Vanamuines. Peaosasi oli etenduses 11, kõik said väga hästi oma rolliga hakkama. Jean Valjeani mängis selles etenduses Mikk Saar, Javert oli Tamar Nugis.

​

Muusikal oli väga hästi läbi mõeldud ja suuremaid äpardusi või proobleeme ei torganud silma. Meeleolu oli üldiselt hea. Mitte ainult seal, aga üleüldiselt kus on suurem rahvamass võiks olla parem konditsioneer. Orkester oli minu arust ka suurepärane, kõrv keskendus muusikale vahest isegi rohkem kui tegevusele ise. Muusikat oli lihtne mõista, kus hakkab selline teravam moment või selline rahulikum. Emotsioonid keerlesid. Meeldiv oli see, et kõik sõnad polnud lauluvõtmes, oli ka kohti, kus nagu tuli lihtsalt paar sõna ja siis tuli meeldiv üleminek laulu.

​

Alustame positiivsetest asjadest, lava kujundus oli väga hea, kõik seinad, lauad, ruumid olid kergesti arusaadavad, et kus midagi toimub (pubi, bordell, kirik).

​

Välja tuues, et seal oli üks lõik, kus tegelased sattusid bordelli, oli suhteliselt ebasobilik teemaga. Viis nii võimsa muusikali teise vaatesse. Muusikal koosnes erinevatest osadest ja paikadest, näiteks kuidas kõik algas vanglas. Siis vahe peal tuli ekraanile, et kaheksa aastat hiljem jne. Tegevus toimus ilusti järjekorras. Need kes polnud varem võib-olla seda muusikali ekraanilt näinud, võis see kõik alguses segane olla. Nagu mis mõttes, alles algas ja juba 8 aastat hiljem. Ei saa mainimata jätta muusikali kava, imeilusad selged pildid. Pole tihe muusikali külastaja, aga see kava, nii hea kvaliteediga ja hästi kujundatud. Kõik kavad on omapäraselt ilusad.

​

Negatiivsust oli ka, kõige rohkem, mis häiris oli see, et laulusõnadest polnud vahe peal nii hästi arusaada. Kuuled lause algust ja siis tuleb muusika ning segane tekst. Loomulikult ei saanud ka subiitreid vaadata, sest need ei vastanud sellele, mida lauldi. Minul see püssipaugutamine käis kõrvadest läbi. Muidugi tekitab hea efekti, aga see nagu läks mikkrisse ja kostus üle saali. See polnud kuigi meeldiv, õnneks seda oli vähe. Loomulikult võis see olla ainult mulle häiriv.

Endale kõige rohkem meeldis loomulikult Mikk Saar (Jean Valjean) ja silma paistis veel Kärt Anton (roll oli Eponine)

​

Kokkuvõtteks oli muusikal “Hüljatud” väga hästi tehtud. Milline vaev ja energia! Väga sügava mõtteline ja tõsine. Suur kummardus ka dirigendile Taavi Kull. Kõik oli suurepärane ja nagu eespool mainisin sügava mõtteline.